Skeŋkejedje lávdečuovggaid kulturskuvlii
Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea fárreme ja leat dál čorgeme kulturviesus. Dál skeŋkejit sii boares čuovgarusttegiid mánáide ja nuoraide.
Beaivváš Sámi Našunálateáhtera teknihkalaš jođiheaddji Øystein Heitmann čájeha Guovdageainnu suohkana kulturskuvlla jođiheaddjái Elle Nilsdatter Buljoi čuovgarusttegiid maid sii skeŋkejit kulturskuvlii. Buljo giitá su gieđain skeaŋkka ovddas.
Heitmann muitala Ávvirii ahte lávdečuovggat leat oston 2017:s. Dál dat leat boarásnuvvan teknihka dáfus, eai ge dohkke šat ođđa teáhtersálii. Muhto sii dáhkidit dat leat ain buorit ja doibmet nu go galget.
Eai dohkke šat Beaivvážii
Teáhterhoavda Rolf Degerlund lohká Ávvirii ahte sii háliidedje skeŋket lávderusttegiid kulturskuvlii go sin mielas lea dehálaš movttiidahttit mánáid ja nuoraid searvat kulturdoaimmaide. Nu sii háliidit ovddidit beroštumi teáhterii ja lávdedáidagii Guovdageainnus, gilli gosa Beaivváš lea gullan álggu rájes.
– Lea hui dehálaš dahkat vejolažžan nuoraide searvat dákkár bargguide, ja mii leat de mearridan addit dávviriid kulturskuvlii, Davvi Divisionii ja earáide geat dárbbašit iešguđet rusttegiid, sihke čuovga-, jietna- ja eará anolaš dávviriid. Maŋŋel 43 jagi dáppe, de leat čoggon olu diŋggat. Muhtin ráje mii bálkut, ja olu juohkit dál dohko gos dárbbašit iešguđetlágan rusttegiid, dadjá Degerlund.
Son ii dieđe ruđalaš árvvu gal dávviriin, muhto sin mielas lea stuorit árvu skeŋket daid mánáide ja nuoraide dan ovdii go daid fállat vuovdit.
Sávvá sii ožžot dáid teáhterlanjaid
Kulturskuvlla jođiheaddji Elle Nilsdatter Buljo sávvá dál ahte sii dat ožžot lávdelanjaid maid, gosa čuovggat báhcet.
– Lea hui buorre, go dat rahpá vejolašvuođaid oažžut dan lávddi mii báhcá kulturvissui go Beaivváš fárre. Go leat čuovggat ja jietnarusttegat, livččii dat juo gárvvis dakkár doaimmaide maid mii bargat kulturskuvllas.
Suohkan ii leat ge vel mearridan maid dahket kulturviesuin maŋŋel go Beaivváš fárre, muhto leat bivdán álbmogis árvalusaid dasa. Sihke Buljo ja Degerlund sávvaba dál ahte kulturskuvla beassá atnit teáhterlanjaid ja lávddi.
Buljo muitala sii leat plánegoahtán juo ásahit mánáidteáhtera.
– Leat dál álgán ovttasbargat Beaivvážiin álggahit mánáidteáhtera, ja leat maid ovttasbargagoahtán Deanu kulturskuvllain dán áššis. Sávvamis mii beassat álggahit dan bissovaš fálaldahkan čavčča rájes, ja mii leat jurddašan álggahit doaimmaid stoahkama bokte, muitala Buljo.
Sis leat dál eanet bargit
Buljo lea dál kulturskuvlla jođiheaddji 50 proseantta virggis ja bargin 50 proseantta virggis, ja birrasii mánu áigi lea suohkan virgádan vel guoktása 50 proseantta virggiide, nuoraidkoordináhtora ja nuoraidbargi. Soai leaba Anthoni Haetta ja Anna Katri Helander, geaid mii juo dovdat Davvi Divisionis.
Miessemánu 29. beaivvi beassá Beaivváš fárregoahtit Čoarvemátta vistái, mii lea ođđa, stuora gárdin Guovdageainnus, gosa fárre maid joatkkaskuvla. Almmolaččat rahppo viessu borgemánu 21. beaivvi, ja dat lea Rolf Degerlunda maŋemus bargobeaivi ovdal go ođđa teáhterhoavda álgá bargui.
– Lea hui dehálaš bisuhit beroštumi kultuvrii Guovdageainnus, ja bargat vel eambbo mánáiguin ja nuoraiguin. Kultuvra lea dehálaš juohke olbmui máilmmis, sihke čálalaš hámis, filmmat, muitalusat, musihkka. Mii fertet dál hástalit nuoraid dáppe Sámis, earenoamážit bártniid, nu ahte «wake up, boys», dadjá Degerlund vel loahpas.