Universitehtamuea áigu dahkat luohtečoakkáldaga olámuddui
Universitehtamusea lea kulturráđis ožžon 1,2 miljovnna kruvnnu digitaliseret iežaset stuorra ja erenoamáš luohtečoakkáldaga ja dahkat dan olámuddui álbmogii. – Hirbmat illudahtti, lohká museajođiheaddji.
– Mii leat guhká háliidan ráhkadit olbmuide ja eará geavahanjoavkkuide ohcan vejolašvuođa dán erenoamáš luohtečoakkáldahkii. Nu ahte dát lea illu beaivi, lohká Uit-norgga universitehta universitehtamusea instituhta jođiheaddji Geir Rudolfsen preassadieđáhusas.
Lei professor Ola Graff, guhte dál lea UIT professor emeritus, gii geavahii stuorra osiid su bargoeallimis čohkket 2.000 luođi miehtá Sámi.
Stuorra bargu
Musihkka lea vurkejuvvon stuorra digitála fiillaide, maid lea váttis geavahit. Dat eai leat olámuttus, iige leat vejolaš ohcat. Rudolfsen čilge lea hirbmat moalkás bargu bidjat olles čoakkáldaga olámuddui dahje ohcan láhkái, seammás go áimmahuššet sihke persovnnagáhttema ja musihkkavuoigatvuođaid.
Prošeavttas, mii lea ožžon Digi-joik nama, galget prošeaktajođiheaddjit oktan prošeaktajoavkkuin bargat áŋgirit dáinna luohtečoakkáldagain badjelaš jagi. Prošeaktajoavkkus leat golbma professora sámi dutkamis, okta teknihkkár ja dasa lassin pensionista Ola Graff.
– Mis lea buorre doaivva ja mii jáhkkit mis leat olu musihkat olámuttus boahtte jagi. Dalle aŋke diehtit mo mii galgat bargat ja mis leat gárvves reaiddut. Nu sáhttit mii almmuhit luđiid boahtte áiggis maid, lohká Rudolfsen.
Museajođiheaddji muitala dát lea álgu stuorát barggus, go musea ulbmil lea digitaliseret buot musea čoakkáldagaid vai almmolašvuhtii lea álki gávdnat ja geahččat daid.
Dás sáhtát gullat moadde luođi
Diibmá almmuhii UIT 24 smávva video juovlakaleandara oktavuođas, mas gullo Davvi-norgga álbmotmusihkka ja moadde luođi. Ola Graff gullo maid čilgemin duogáža álbmotšuoŋaide.
Illuda go beassá álkibut čoakkáldahkii
Juoigi, artista ja kárášjohkalačča Johan Anders Baer mielas lea hui buorre ođas.
– Go musea váldá dán barggu badjelasas ja ráhkada vuogádaga mas olbmot besset gullat daid luđiid.
Son ii loga ballat ahte amasolbmot kopierejit daid.
– Dat gal lea juo dáhpáhuvvan ja boahtá ain dáhpáhuvvat. Leat dál juo kopieregoahtán daid. Ráhkadit ja gohčodit luohtin, vaikko ii leat sullii ge luođi, lohká Johan Anders Baer.
– Mun in leat velá joavdan dohko, mun áiggun fitnat doppe go dat áigi boahtá. Ferten ohcat dohko beassat dál. Lea buorre go beassá neahta, Digi-joik, bokte dohko, lohká Johan Anders Baer.