Iskan devdet go eavttuid
FA Sámis leat muhtun eavttut mo čiekčit galget beassat jovkui. Okta dain lea ahte leat sápmelaččat.
Mannan vahkku almmuhii FA Sápmi geat besset ovddastit sámi Biŧoma čiekčamiin boahtte mánu.
Vaikko geahččalit viidát válljet čikčiid, de leat álo muhtumat geat eai duđa.
Duhtavaš joavkkuin
Nieidajoavkku hárjeheaddji, Wanja Blind, lea dat gii dohko lea válljen čikčiid ja lohká iežas duhtavažžan joavkkuin.
– Lea álo duhtameahttunvuohta válljemiin, muhto mun gal lean duhtavaš, dadjá son.
Diibmá vuittii joavku maid son jođihii, nu ahte dán jagi eai ge leat unnit vuordámušat.
– Dán jagi leat ovtta jagi boarráset, go dál leat 17-jahkásaččat. Lean oaidnán ahte leat joavkkut Ruoššas, Suomas, Ruoŧas, ja guokte Norgga joavkku. Orrot šaddame garra čiekčamat, boagusta son.
– Muhto fertet vuolgit dainna mihtuin ahte galgat vuoitit, bargat nu buori barggu go sáhttit, muhto buot deháleamos lea ahte mis lea somá.
Moitet joavkkuid
Joavkkus leat ovcci joavkku čiekčit, mainna Blind lea duhtavaš, muhto lohká oažžut moaitámušaid.
– Lea álo muhtun gii moaitá go eai leat eambbo Finnmárkku čiekčit ja eará sajiin. Jáhkán aŋkke ahte galggan nagodit oalle bures bealuštit dan.
Stuorámus eaktu lea ahte lea sápmelaš
Blind muitala makkár eavttut sis leat.
– Mis leat muhtun eavttut go ulbmil han lea vuoitit. Eaktu lea ahte galget leamaš biirejoavkkus ja ahte čikčet alit dásis. Stuorámus eaktu beassat jovkui lea ahte leat sápmelaš. Dan lohká iežaset iskat maid.
– Lea dehálaš ahte lea sámi ruohtas, dat lea hui dehálaš munnje. Mun in leat sápmelaš ieš, muhto lean náitalan sápmelaččain ja danne lea hui dehálaš munnje čuovvut sámi falástallama. Dat lea dehálaš go mii han ovddastit sámi, dadjá Blind. – Mas diehtibehtet ahte čiekči lea sápmelaš dahje ii? – Mii iskat váhnemiid ja bearrašiid, dan fertejit iskat ja buktit duođaštusa. Mun dieđán leat oallugat geat dadjet ahte it leat sápmelaš jus it sámás, dan vásihin máŋgii diibmá, muhto dat ii doala deaivása. Leat olu sápmelaččat geat eai sámás. Munnje lea dehálaš ahte nagodan bealuštit ahte mu čiekčit leat sápmelaččat.
Dutkan sámi valáštalliid iešipmárdusa
Ii leat amas ášši ahte muhtimat oaivvildit ii leat sápmelaš jus ii sámás.
Diibmá čálii Ávvir Odd Inge Sandberg birra, gii lea bajásšaddan guovllus gos ii lean sámevuohta nu oidnosis, ja go lea vel hui áŋgir álo leamaš valáštallamis, de mearridii son čállit mastergráda mas čatná dáid fáttáid oktii. Su masterbarggus lea vuosttaš háve goassege dutkojuvvon sámi valáštalliid iešipmárdus.
Son lea jearahallan ovddeš FA Sápmi spábbačikčiid sihke siseatnanguovlluin ja mearraguovlluin, gos lea garra dáruiduhttin leamaš, ja lea geahččan makkár hástalusat sis leat iežaset sámi identitehta ektui go servet valáštallandoaluide.
Son gávnnai ahte sámegiella vuhtto unnán valáštallandoaluin, ja dát hástala erenoamážit sámegielat čikčiid, geat dán dihte dovdet ahte sámi riikkajoavku ii leat nu «sámi» go maid galggašii leat.
Dárogielat sápmelaččat ges hástaluvvojit gielas, dat juogo dagaha ahte sii livčče sávvan sii ieža máhtáše sámegiela, dahje sii atnet dan áittan eai dovdda iežaset doarvái sápmelažžan leat joavkkus.
Sandberg muitalii ahte dát fáddá ii leat ovdal dutkojuvvon, ja vaikko sámi identitehta lea temá mii lea oalleládje digaštallojuvvon Sámis, de ii lean Sandberg ožžon makkárge reakšuvnnaid vel dán bargui.
Buorre doaivva ahte joavku doaibmá
Dán jagi nieidajoavkkus leat gávcci čiekči geat diibmá ledje mielde, ja gávcci ođđa čiekči. Vaikko leat ođđa čiekčit, de ii doaivvo Blind dan šaddat hástalussan.
– Buohkat eai leat čiekčan fárrolaga, muhto mun jáhkán dat manná liikká bures. Jus máhttá čiekčat spáppa, de gal manná bures. Seamma lei diibmá go buohkat ledje ođđasat, muhto manai goit bures. Nu guhká go dihtet maid galget bargat, de ii leat mihkke heđiid.
FA Sámi presideanta Håkan Kuorak logai iežaset geahččalan válljet buoremus čikčiid geaid dihtet, gieskat go Ávvir humadii suinna.
– Dá han leat riikajoavkkut, nu ahte galget buorit čiekčit, dajai son.