– Suodjalus siđai ohcat mánnábiigga Finn.no gávpesiiddus
Tori Benedicte Heitmann galggai Ruovttusuodjalusa hárjehallamii cuoŋománus. Son lei gearggus vuolgit, muhto de šattai su ovttasássi vuolgit Bådåddjoi seamma áigodagas. Dasa ii lean ipmárdus HV bealis.
Vaikko Tori Benedicte Heitmann attii dieđu Ruovttusuodjalussii ahte sus ii leat vejolašvuohta boahtit hárjehallamii Áltái, go son lea akto guvttiin smávvamánáin. Son vikkai čilget ahte sus ii leat mánnabiigá gii sáhttá bearráigeahččat mánáid dan njeallje beaivvi go hárjehallan galggai bistit.
– Eai sii dohkkehan dan ahte mun in sáhte boahtit. Sii baicca sihte váldit mánáid, geat leaba jahkásaš ja golmmajahkásaš, mielde ja boahtit hárjehallamii. Mun válljejin orrut ruovttus, Ávžžis, dan áigodaga go lei hárjehallan, muitala Heitmann.
Vásihan ovdal
Heitmann muitala ahte dá ii leat vuosttaš geardde go sus lea heajos vásáhus Ruovttusuodjalusain. Diibmá, sullii seamma áiggi go dán jagi, leigga Heitmann ja su ovttasássi, Jon Evald Haetta, aiddo ožžon iežaska nuppi máná. Mánná lei guđavahkkosaš go Ruovttusuodjalus bággegođii Heitmanna boahtit hárjehallamii. Eai dalle ge dohkkehan ahte mánná lei dušše guđavahkkosaš ja ahte eadneolmmoš ii sáhttán vuolgit hárjehallamii.
– Dalle manai nu ahte geavaime mánáin buohccevissui, ja go doppe de doavttir attii dieđu Ruovttusuodjalussii ahte mun in sáhte boahtit, de easka dohkkehedje dan. Sii dadje gal ahte boahtá gohččun čuovvulanhárjehallamii, muhto ii gullon mihkke.
Finn.no
Go hárjehallan aiddo lei nohkan, de riŋgejedje militearapolitiijat Heitmannii ja jerre manne son ii boahtán hárjehallamii. Son čilgii movt dilli lea, ja ahte sus ii lean vejolašvuohta boahtit. Son geainna humai ipmirdii dili ja dajai ahte ášši lea ortnegis. Mannan bearjadaga, badjel mánu maŋŋel, riŋgii muhtin Ruovttusuodjalusas jearran dihte manne Heitmann ii boahtán hárjehallamii. Almmái geainna humai dajai ahte son dárbbaha Heitmannas čilgehusa.
– Mun dieđuš čilgejin nu movt ášši lea, ja muitalin dan seamma go earáide ledjen muitalan ja mailas vel čállán. Son oaivvildii ahte mun in vuorut Ruovttusuodjalusa go in bargan eambbo gávdnan dihte mánnabiiggá. Mun čilgejin ahte mus ii leat vuoni ja vuohppa, ja oappát ja vieljat eai leat Finnmárkkus. Eadni lea ruovttus, muhto sus leat maid dievva gieđat, in ge sáhte su lusa ge guođđit mánáid máŋga beaivvi, muitala Heitmann ja joatká:
– De dajai ge dát almmái ahte mun galggan Finn.no:s ohcat mánnabiiggá, go dat lea dakkár báiki gos sáhttá bálvalusaid oastit. Fertejin jearralit sus leat go sus mánát, go ii okta ge jierbmás váhnen oza mánnabiiggá Finn.no:s máŋgga beaivái. Ii vel ii beaivái ge. Son duođas oaivvildii ahte galggan bargat dan.
– Láhččit dili váhnemiidda
Dál šaddá eadneolmmoš vuorddašit sáhku go ii leat searvan geatnegahtton ruovttusuodjalushárjehallamii. Son lea váidán ášši, ja ášši galgá alit dásis meannuduvvot. Muhto Heitmann mielas ii lean dás galgat ášši ge leat. – Mu mielas gal lea oba heajos dahku sis, vuosttažettiin oba evttohit ge ahte galggan mánnabiiggá ohcat Finn.no:s. Gal dat lea oba ártet go eai sáhte láhčit dili váhnemiidda, sihke etniide ja áhčiide. Go mun goit in boađe goassege vuoruhit Ruovttusuodjalusa iežan mánáid badjelii, loahpaha Heitmann.
Dovdet ášši
Ruovttusuodjalusa gulahallanhoavda Per Gunnar Grosberghaugen lohká iežas dovdat osiid áššis, muhto dadjá ahte ollu oasit das leat bargiidáššit nu ahte ii sáhte kommenteret daid. Muhto kommentere dan maid sáhttá.
– Nu go mun dovddan ášši, de ii leat Heitmann ožžon dieđu mánáid váldit mielde, ja mánáin ii ge leat mihkke dahkamušaid suodjalushárjehallamis. Muhto vuogádat lea nu ahte go gohččojuvvo hárjehallamii, de lea suodjaluslága vuođul geatnegahtton searvat hárjehallamii. Dalle galgá ovttasássi dahje isit oažžut friddja iežas barggus. Finn.no čuoččuhusaid in ge dovdda, dadjá gulahallanhoavda.
Guokte jagi giddagasas
Jus ii searvva hárjehallamii masa lea geatnegahtton, de lea ráŋggáštusrámma guokte jagi giddagasas, muhto ii láve dás leat hupmu. Grosberghaugen muitala ahte dábálaččat eai mana dákkár áššit diggái, ja jus dahket dan, de lea ráŋggáštus dábálaččat moadde vahkku evttolaš giddagas.
– Nu go mun dovddan ášši, de lea báikkálaš ruovttusuodjalushoavda gulahallame suinna dál. Midjiide lea dehálaš ahte mis lea buorre gulahallan olbmuiguin ja mii geahččalit láhčit dili buoremus lági mielde buohkaide.