Duodjeakademiija Eanodahkii
Duottar-lappi Leader lea mieđihan ruhtadeami Duodjeakademiija Eanodahkii -ovddidanprošektii. Duodjeakademiija ulbmilin lea lasihit searvvušlašvuođa sihke nanosmahttit duodjemáhtu Eanodaga guovllus. Ovddidanprošeavtta ollašuhtti lea Sámediggi, ovttasbarggus Eanodaga gielddain.
Duodji lea sápmelaččaid ruovttuguovlluin vejolaččat nannosepmosit ovdánan aiddo Eanodagas.
– Eanodaga sajádat sámeguovllu váibmosis Ruoŧa ja Norgga lávga lagašvuođas mielddisbuktá erenomáš buorre vejolašvuođa nanosmahttit duodjekultuvrra, dadjá Sámedikki II várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso ovddidanprošeavtta birra preassadieđáhusas.
Duodjeakademiija čilge preassadieđáhusas ahte duodji lea davvisámegielat doaba giehtaduodjái ja hábmemii. Dat ii leat dušše konkrehtalaš gieđaiguin duddjon, duodji sisttisdoallá vuoiŋŋalaš árvomáilmmi, vuogi eallit, jurddašit ja čájehit árvvusatnima. Doahpagii ii leat suomagielat vástta.
– Duodjeakademiija vuođđudeami ulbmilin lea lasihit searvvušlašvuođa sihke nanosmahttit duodjemáhtu Eanodagas ja viidásabbot sámeguovllus. Akademiija vuođđudeamis leat dasa lassin positiivvalaš váikkuhusat sámegillii, sosiálalaš doaimmaide ja sápmelaš kultuvrii. Akademiija doarju buresveadjima ja dahká vejolažžan ođđa bargovejolašvuođaid. Lassin akademiija láhčá ođđa «boares» doaibmavugiid: soga ja bearraša siskkáldas dáiddu sirdima dálááigásaš vugiiguin (dokumenteren, digitaliseren), nanosmahttá identitehta sihke dieđu ja dáiddu sirdáseami sohkabuolvvas nubbái, čállet preassadieđáhusas.