Deanu ávvudeamit
Deanušalddis ávvudedje vuođđoláhkabeaivvi mánáidtogain, lákcajieŋaiguin, sártniiguin ja lávlumiin. Veaháš balvadálki ja čoaska biegga ii bissehan feastaáŋgiris deatnulaččaid searvamis mánáidtogii.
Mánaidtoga, dahje miessemánu 17. beaivvi ráidovázzin, álggii Deanu máŋggabealatvistti luhtte ja vuosttaš bisánanbáiki lei dearvvašvuođaguovddáža olggobealde, gos lávlo earret eará Norgga našunallávlaga «Ja vi elsker dette landet», ja «Norge i rødt, hvitt og blått».
Doppe jotkkii ráidovázzin fas ruovttoluotta máŋggabealatvistái gos de lei áigi návddašit márffiid, gáhkuid, lákcajieŋaid ja searvat stohkosiidda.
Nu go juo lea šaddan árbevierrun, de čuojahii Sieiddá musihkkakorpsa. Nu go ovddit jagiid, de čohkkájedje čuojaheaddjit njealjejuvllaga jorris.
Doaluid lágideaddjit ledje dán jagi maid Tana Ballklubb ja Deanušalddi skuvlla 10. luohkká.
Sii dolle kaféa máŋggabealatvisttis gos fálle njálgga gáhkuid, márffiid ja iissaid. Doaluid váldoovddavástideaddji dán jagi lei Kjelfrid Kjålås.
– Lea leamašan olu bargu doaluiguin, muhto dat šaddet buorit ja mii leat duđavaččat beivviin, lohká son.
Buohkat lávlestedje mielde
Sieiddá musihkkakorpsa čuojahii maiddái doaluin, sihke ovdal ja maŋŋel sártniid. Go čuojahedje «Sang til Tana» (sámegillii Lávlla Detnui), man Liv Lande čálii 1930:s, de gal lávllastedje buohkat mielde.
– Kulturerohusaid haga ii leat Deatnu Deatnu
17-jahkásaš Filipp Riel Saua doalai miessemánu 17. beaivvi sártni.
Veahkkin sus leigga Ayla Haetta Isaksen, gii dulkui sártni sámegillii, ja Jaana Eriksen, gii fas dulkui suomagillii.
Filipp álggahii sártnis muittuhusain manne mii ávvudit miessemánu 17. beaivvi, ja man dehálaš lea gudnejahttit ruovttueatnama ja friddjavuođa.
Fillipp humai maid dan birra man dehálaš guovddášbáiki Deatnu lea Nuorta-finnmárkkus, ja man buorre dilli Deanus lea gos lea lagasvuohta lundui, álbmogis lea oktiigullevašvuohta ja gos muđui lea buot maid dárbbašit eallit dan buori eallima.
Son namuhii ahte Deanus lea máŋggakultuvrralašvuohta ealáskan, ja deattuhii máŋgii man dehálaš lea váldit vára dain iešguđetlágán kultuvrrain mat doppe leat.
– Ovdalaš áigge ledje Deanus norgalaččat, sápmelaččat ja suopmlaččat, dál leat mii olu, olu eambbogat. Mii eat hálit riidduid, ja mii fertet mojiin dearvvahit ránnjáid, čájehit ahte mii beroštit, čájehit ahte eat dohkket givssideami skuvllain ja bargosajiin, eat mánáid eat ge rávesolbmuid gaskkas. Mii galgat buohkaid atnit árvvus, váldit vára sis geain leat váttis ja vuosttaldit boasttudaguid ja ain áŋgiruššat demokratiija ja friddjavuođa ovddas. Min erohusaid ja iešguđetlágán kultuvrraid haga ii leat Deatnu Deatnu, logai Filipp Riel Saua.
Maŋŋel sártni ledje olbmot ovttaoaivilis ahte lei hui buorre sárdni, maid nuorra sárdnideaddji doalai, mas vuhttui ahte son jurddašallá ja smiehttá vuđolaččat.
Stohkosat unnibuidda ja stuorabuidda
Maŋŋel sártni bovdejedje rávisolbmuid ja mánáid olggos searvat stohkosiidda.
Doppe beasai olu doaimmaide searvat, «buriid dološ miessemánu 17. beaivvi stohkoasiidda» nu go seahkkanjuikumii, soabbevázzimii ja buđetviehkamii ja eanet ođđasit stohkosiidda nu go bivttasklypasirdimii, spábbačiekčanbowlemii ja dávgebissobáhčimii.
Sihke mánát ja rávisolbmot besse stohkat, ja maŋŋel stohkosiid de bođii vel unna vuoittuš buohkaide.
Olbmot geaiguin Ávvira ovddasteaddji humai doaluin, rámidedje doaluid maid Tana Ball