Beali UNNIT turisttat Ohcejogas
Ođđa Deanosoahpamušas váikkuhusat Ohcejoga turistejeddjiide:
Turisttat leat beliin jávkan Ohcejogas maŋŋá go dat ođđa Deanosoahpamuš lea boahtán fápmui. Turistafitnodaga eaiggát Urho Pieski lohká son lea dál massán 60 proseantta turisttain ja maiddái su tietnasis. Son ballá dán šaddat roassun Ohcejoga gildii ja servodahkii.
Urho Pieski doaimmaha turistafitnodaga moadde kilomehtera eret Ohcejoga guovddážis ja son lohká iežas massán beali su gussiin maŋŋá go ođđa Deanosoahpamuš lea doaimmagoahtán.
– Dat moadde vahku mat leat ain báhcán dán geasis, de sáhttá lohkat ahte leat 60 proseantta unnit turisttat maŋŋá dan ođđa soahpamuša, dadjá smávva turistafitnodaga eaiggát Urho Pieski.
Massán stuorra kundariid
Son lohká alcces stuorra váikkuhusaid maŋŋá go ođđa soahpamuš doaibmagođii ja son lea massán stuorra fitnodagaid mat lávejedje guođđit olu ruđa su turistafitnodahkii.
– Váikkuha viehka olu go ii boađe sisaboahtu, ja tietnasiin loaktá buot eanemusat. Mannan vahkus mus eai lean go guovtti barttas olbmot ja dál leat fitnodagat jávkan mat buktet buot eanemus ruđa. Dat leat jávkan álfárot. Fitnodagat eai fidne šat oaggunlobiid eai ge sáhte plánet ovdagihtii go ii leat sihkar ožžot oaggunlobiid. Dál leat dát fitnodagat sirdán eará jogaide Norgga beallai, dadjá Pieski.
Gáttis fatnasat
Son láigoha maiddái fatnasiid turisttaide, muhto maŋŋá go Suoma bartaeaiggádat leat beassan ieža registreret johkafatnasiid ja ožžot suhkanlobi, de leat sus eanaš fatnasat dál gáttis.
– Dán geasi leat vissa 50 ođđa fatnasa mat leat registrerejuvvon, sii ieža oggot fatnasiin ja láigohit dahje luiket fatnasiid iežaset verddiide. Mus leat 13 fatnasa in ge leat hoigan buot fatnasiid čáhcái. Mihcamáraid maŋŋá hoigen golbma fatnasa čáhcái, muhto lean geassán fas daid gáddái go dat eai dárbbašuvvo suhkkiide. Dat gal obba fuotni, lohká son.
– Earáide váikkuhan vel garraseappot
Miehtá Deanu Suoma bealde leat báikkálaččain smávva turistafitnodagat mat leat fuolahan luossaturisttaid ja dan bokte sii fidnejit liigetietnasa.
– Mun dieđán mus liikká leat muhtin ráje olbmot. Dieđán maid muhtimiid geain eai leat leamaš turisttat ge dahje dušše moadde turistta fitnan dán geasi, ja dál lea fargga loahppa turisttaid luossabivddus, dadjá Pieski.
– Roassu gildii
Son lohká Ohcejogas leat golbma ealáhusa mas fidne tietnasa ja dál lea okta dain ealáhusain ožžon stuorra váikkuhusaid.
– Jus dáinna lágiin joatkašuvvá, de boahtá dát váikkuhit oppa gieldda álbmogii. Eai mis leat nu galle olbmo geat ásset Ohcejoga gielddas. Dáppe leat golbma oasi mat leat hui dehálaččat vai ruđa fidne tienasin, boazodoallu, turisma ja dáža fitná rádjágávppiin gávppašeamen. Jus diein oktage gahččá eret, de lea roassu gildii, deattuha son.
Dovdo daidda geat leat investeren
Son lohká iežas fertet dál dárkilit geahčadit masa son geavaha ruđa, ja ferte dušše geavahit tietnasa barttaide maid lea bákkus šaddan ođasmahttit.
– Dál fuomášan ahte dál ii suitte oastit maid ledjen plánen. Giđđat mus lei bággu ođasmahttit ovtta bartta ja dasa manná mu tienas dál. Mus lihkus ii leat vealgi ja dat geat leat investeren ollu ruđaid, sidjiide gal dovdo dát, lohká son.
«Máilmmi hálbbimus luossajohka»
Pieski oaivvilda ahte berrešii gávdnat eará čovdosiid ja čoahkkanit čakčat dutkat mo rievdadit soahpamuša.
– Mus lea unna fitnodat dás ja jurddašan dan turistahommá, go lea boastut ahte leat ráddjen gos oažžu oaggut. Livččii galgan nu mo ovdal, ahte lea lohpi bivdit miehtá Deanu nu mo ovdal ge ja galggašii alidan baicce hattiid ja dan bokte ráddjen turistabivddu, lohká son. Son maid muitala turisttaid lohkan sutnje ahte Deatnu lea hálbbimus luossajohka olles máilmmis, ja son oaidná vaikke turisttain lea vejolašvuohta oastit bivdinlobi Norgga bealde, de eai leat buohkat geat suitet go haddi lea 28 euro divrasat go Suoma beal Deanu.