– Boahtte jagi VIEČČAN pokála
Nu lohká verddečiekčamiid njoarostangilvvu vuoiti go nuppes vuittii gilvvuid, ja nu lohpida goalmmes vuoitit boahtte jagi ja nu oažžut johttipokála iežas háldui.
Verddečiekčamiid oktavuođas láve lágiduvvot njoarastangilvu juohke jagi, ja vuoitin šattai Mikkel Andreas Eira. Finálas njoarostii son Mikkel P. Bongo vuostá, ja lei gelddolaš go goappašagat maŋemus ceahkis šattaiga máŋgii njoarostit ovdal go de Eira darvvihii ja vuittii. Gilvvuin šattai juste seamma loahppaboađus go diibmá, go golmma vuosttaš sajis ledje juste seamma olbmot.
Leamaš buozas
Mikkel Andreas Eira lohká maŋŋel finála ahte lei somá, muhto lei lossat go nu guhká bisttii. Eira ja Bongo deaivvadeigga ge diibmá maid finálas, muhto dán jagi lei dássedeabbo.
– Lei báhkka ja go ovttat ládje in darvvihan loahpas, de gárttai lossadin. Mus lea leamaš garra nuorvu ja golgodávda, ja ledjen hui vuoimmeheapme. Danne lean hui duhtavaš go nagodin vuoitit.
Ii jierásnuva
Eira láve liikot searvat njoarostangilvvuide ja maid vuoitit muhtumin. Son ii loga nu hárjehallat iežas, muhto jáhkká sus leat buorit nearvvat.
– Mun in láve nu bearehaga jierásnuvvat gilvvuin, vaikko odne ledjen veaháš balus go ii lean nu buorre foarbma.
Lohpida vuoitit
Njoarostangilvvus lea johttipokála vuoitun, ja dán oažžu go golmma geardde vuoitá gilvvu. Eira lea guovtte geardde dál vuoitán, ja lohpida boahtte jagi maid vuoitit.
– Gal mun dan pokála válddán boahtte jagi, lohká son loahpas.
Gávccis finálas
Njoarostangilvvus ledje biddjon golbma stoalppu bálddalaga, ja galggai darvvihit dan gaskkamus stoalpu. Juohke háve go darvviha, de galgá lávke ovtta ceahki maŋos, oktiibuot vihtta ceahki. Njoarosteaddji galgá ieš gálgat juohke háve go darvviha, ja go geargá, de galgá vel viehkat moallasázu badjel. Nissonat ja dievddut njoarostedje seamma luohkás, muhto nissonat galge njoarostit lagabus.
Finálas ledje gávcci njoarosteaddji, ja guovttis ja guovttis njoarosteigga vuostálaga, ja vuoiti manná viidáseappot gilvvus.
Doalahan dási
Gilvvuid lágideaddji John Ante Oskal lohká njoarostangilvvut lávejit bivnnuhat, ja dát gilvalanmálle lea eanet geasuheaddji gehččiide.
– Dás lávejit sullii seamma ollu oasseváldit juohke jagi, ja dat leat dávjá dat seamma njoarosteaddjit geat leat loahppagilvvuin mielde. Lei erenoamáš go golbma buoremusa ledje juste seamma go diibmá. Čilgehus dasa lea ahte dollet ain seamma dási, ii leat okta ge šaddan heajubun dahje buorebun njoarostit, lohká son.
Ollu nearvvat
Oskal lohká maid ahte álgovuorus leat hui ollus mielde geat leat hui buorit njoarostit, muhto go álget finálat, de eai šat darvvit.
– Lea hui somá geahččat go dovdo ahte šaddá veaháš deaddu njoarosteddjiide go finálavuorut álget.